Allergia
- Oct 27, 2012
- 3 min read
Kas te teadsite, et ...
....allergilised nahahaigused moodustaavad kõikidest koera nahaprobleemidest ligikaudu 33%, nendest ainult 5% on toiduallergiad ( mida meil alati esimesena kahtlustatakse), ülejäänud on kribuallergia ja atoopia.
Atoopia on esimest tüüpi ülitundlikusreaktsioon sissehingatavale ja/või nina kaudu imenduvatele ümbritseva keskonna allergeenidele ( õietolm, tolmulestad ja ka sigarisuits). Atoopiat esineb koertel väga palju ja esimesed selle tunnused võivad ilmneda koeral 3.kuust kuni 7.eluaastani.
Atoopia esimesed tunnused on naha punetus ja sügelus(väljendub lakkumise, närimise, hõõrumise või kratsimisena), sügelus võib olla olenevalt allergeenist sesoonne (avaldub ühel ja samal aastaajal) või aastaaegade vaheldumisega mitteseotud. Tavaliselt hakkavad sügelema käpad, küljed, kube, küünarnukid, nägu ja/või kõrvad. Sügeluse tõttu tekitatud enesevigastused põhjustavad tihti sekundaarseid nahakahjustusi, näiteks sülje tõttu tumedaks muutunud nahk ja karv, karvade väljalangemist kriimustusi, koorikuid, naha hüperpigmentatsiooni ja paksenemist. Tavalised on ka teisene püoderma, malazzesia pärmseen ning väliskõrvapõletik.
Atoopia raviks peab välja selgitama ning võimalusel ümbritsevast keskkonnast eemaldama seda põhjustava allergeeni või allergeenid. Nende kindakstegemine on võimalik naha- või veretestidega. Viimaseid Eestis kahjuks ei tehta, kuid lähim labor, mis nendega tegeleb on VetLab Soomes ning paljud meie loomaarstid kasutavad selle teenuseid (küll kahjuks paljud ka mitte). Selle labori kaudu on võimalik tellida ka allergeenspetsiifilist immuunteraapiat. Kahjuks ei ole selline uuring ja ravikuur odavad, kuid need annavad tulemusi kuni 75% juhtudest ning parandavad looma elukvaliteeti tunduvalt.
Kõik sekundaarsed kahjustused tuleb ravida ja kontrolli all hoida. Sügeluse leevendamiseks kasutatakse lokaalselt manustatavaid ravimeid, asendamatute rasvhapete preparaate või spetsiaalseid toite, glükokortikoide (hormoone) ja/või immuunteraapiat.
Lokaalselt manustatavatest preparaatidest kasutatakse kaerajahu, aloe verat ja antihistamiine ja/või glükokortikoide sisaldavaid šampoone, palsameid ning spray’sid. Kui allergeeni ei ole võimalik ümbritsevast keskkonnast eemaldada, on seda põdevate koerte ravi eluaegne. Atoopiliste koerte elukeskkond peab olema tolmuvaba ja nad ei tohi kokku puutuda sünteetiliste materjalidega. Sageli on neil ka eelsoodumus toiduallergiate tekkeks, mistõttu peab nende toit olema hoolikalt valitud.
Ka toiduallergia on koerte seas üsna levinud. Soodumus allergiaks võib olla pärilik, sest tihti on allergilised mitu sama pesakonna kustikat ja seda põlvkondade vältel. Toiduallergia ja organismi vastus toidule või toidulisandile. Allergiat tekitavad üldjuhul valgud, mille moelkulmass on 10 000 kuni 70 000 daltonit.
Toiduallergiat iseloomustab mittesesoonne sügelus, mis võib, aga ei pruugi alluda hormoonravile. Sügelus võib olla piirkondlik või levinud üle kogu kere. Tavaliselt hakkavad sügelema kõrvad, jalad, kube, küünarnukid, nägu, kael ja pärakuümbrus. Nahk on punetav, sügeluse tagajärjel võib loom tekitada nahavigastusi. Vahel on toiduallergia ainsaks väljenduseks varbavahede lakkumine, mõnikord võib see aga väljenduda ka seedetrakti probleemidena (oksendamine, kõhulahtisus, kõhugaasid). Toiduallergia tuvastamiseks on kõige kindlam viis eliminatsiooni- ehk välistusdieet (kõikide võimalike allergeensete toiduainete välistamine), millele järgneb provokatsioon. Välistusdieet kestab 3 nädalast 3-4 kuuni kuni toiduallergia tunnused kaovad täielikult. Välistusdieeti on võimalik läbi viia kodudieediga ja spetsiaalsete dieetidega. Kodudieedi määramisel valib teie loomaarst ühe valguallika ja ühe süsivesikuallika, millega teie koer tõenäoliselt ei ole varem kokku puutunud või ei ole see tema igapäevase toidu hulgas. Nendeks võivad olla näiteks kala ja kartuli või lambaliha ja lillkapsa kombinatsioonid.
Kui kõik allergianähud on taandunud, pannakse loom nn. provokatsioonidieedile. See tähendab seda, et erinevaid valke, millega koer varem kokku puutus lisatakse ühekaupa ning kui nähud taastekivad, on süüdlane või süüdlased leitud. Sageli võib loomal olla allergia mitme valgu vastu ning kogu eliminatsiooni ja provokatsioonidieetide periood võib võtta aega pool aastat või enam. Kui “paharetid” on välja selgitatud, võib loomale leida sellise toidu, mis ei sisalda talle allergeenseid valke või jätkata toitmist kas uudisvalkudega või hüdrolüüsitud valkudega dieediga. Kõige tähtsam kogu selle protsessi juures on see, et dieedist tuleb kinni pidada. Iga “kogemata” näpuvahelt kukkunud vale toidupalake võib ära nullida mitme kuu pingutused ja rahalised kulutused.
Koerte allergiate puhul on palju räägitud glükokortikoidsete hormoonide kasutamisest. Mõnedel juhtudel võib hormoon olla tõepoolest ainuke võimalus loomale leevenduse toomiseks, kuid seda ei tohiks kasutada esimese valikuna, sest see peidab haigustunnused, mistõttu ei ole allergeene võimalik leida. Hormoonide pikaajaline kasutamine võib loomale tekitada raskeid ainevahetushäireid. Seetõttu tuleks kõigepealt üritada välja selgitada allergia põhjus. Kui see ei ole kõrvaldatav või muu ravi ei anna soovitud tulemusi, alles siis võiks kaaluda hormoonide kasutamist, kuid teha seda väga väikestes kogustes ning vältida pikatoimelisi preparaate.







Comments