Vigade parandamine koolituses

Artikli kirjutamise idee sündis sellest, et nii mõnigi olukord oleks lahenenud ladusamalt, kui ma vaid oleksin ennast ja oma koera usaldanud. Artikkel põhineb minu enda ja teiste koolitussituatsioonidel ning mitmetel koolitustel kuuldud nõuannetel.

Koerte koolitajatena teeme kõik väiksemaid või suuremaid vigu. Vead on osa elust. Tavaliselt parandatakse vead kiiresti, kas ülesannet lihtsustades või uuesti proovides. Koolituse edenedes, mil koer ja koerajuht tunnevad üksteist järjest paremini, paranevad võimalused ja mitmekordistuvad viisid koera ja koerajuhi vigu parandada.

Probleemi olemuse mõistmine

Keerulisem on olukord, mil probleemi ei aduta enne, kui see juba konkreetselt koera ja koerajuhi koostööd mingil osaalal pärssima hakkab. Lahenduste leidmise eeldusteks on koera ja juhi hea suhe ning koerajuhi võime tekkinud olukorda analüüsida ja õigesti mõista.Kui esmalt mõistetakse probleemi olemust, tunduvad vigade paranduseks vajaminevad lahendused lihtsatena ja seda nad tavaliselt ongi. Ümberõpe teostatakse läbimõeldult, plaanikohaselt, eesmärgipäraselt ja piisava kannatlikkusega. Mõõdukas enesekriitika on samuti omal kohal.

Individuaalne lähenemine

Pole olemas ainuõiget viisi vigu parandada või probleeme lahendada. Iga juhtum on eriline. Iga koerajuht, koolitaja, koolitussituatsioon ja keskkond on erinev nagu ka iga koer on ainulaadne.

Põhi olgu tugev

Koera algkoolitus peab olema väga hea ja seda peab jätkuvalt tugevdama. Baaskoolitus on oskuste arenemise käigus laienev vundament - ülesanded, mida teame koera 100 % oskavat ja mida ta teeb enesekindlalt.Kõige kindlam viis viga parandada on naasta tugevale algkoolituse tasandile. Ühtki kiiret otseteed ei tasuks isegi mitte kaaluda. Kui vigu hakatakse parandama „lappimise“ teel, on mindud koolitusega tõsiselt rappa.Kui tuvastatakse koolitusviga: tuleb koheselt vigane koolitus katkestada ja jätkata koolitusega alles siis, kui raudkindlalt teatakse, milles viga seisneb ja kuidas seda parandada!

Mõtle, planeeri, teosta!

Vea parandamine algab alati olukorra lahtimõtestamisest. Kogenud koerajuht näeb võib-olla koheselt vea põhjust ja teab kuidas sooritust parandama asuda. Koolitus on alati osaliselt meeskonnatöö ja tasub kuulata ka teiste kogemustel põhinevaid seisukohti.

Mõtle – mõtle, mis läks valesti. Kui võimalik, küsi ka asjatundjate arvamust. Loe koera. Sina tunned oma koera kõige paremini, seega on lahenduse leidmine sinu ülesanne.

Planeeri – tee plaan, kuidas hakkad viga parandama. Pea meeles, et vigade parandamine saab alguse koera koolituse vundamendist.

Teosta – vii plaan ellu. Ja tee seda väikeste sammudena! Pea meeles, et viiksid ümberõppe läbi piisavalt kitsas koolitusvaldkonnas, et oleks kindel, et koer mõistab oma ülesannet õigesti. Eri elementide ühendamine tuleb päevakorda alles siis, kui oled üksikutes soorituse detailides ületanud vähemalt 80-protsendilise õnnestumise taseme. Kui mõni harjutus on koera jaoks raske, tee kohe järgmiseks harjutus, mis on talle lihtne ja innustav.Tuletan endale tihti meelde: kui koolitamiseks on valida kas keeruline või lihte lahendus, tasub alati valida lihtne variant.

Mõtle

Probleemi olemuse mõistmiseks tasub endalt küsida järgmisi küsimusi:

• Milline on olnud ajalugu ehk kuidas selle koolitussituatsioonini on jõutud (kasuks tuleb treeningpäevik, kust selgub, kas samu vigu leidub ka teistest harjutustes)?

• Kuidas koolitussituatsioon on üles ehitatud, kus on viga tehtud?

• Mis on harjutuse elemendid (võta harjutus võimalikult väikesteks osadeks lahti)?

• Milliseid osi koer sooritas ja milliseid mitte?

• Kas koerajuht tegi vigu juhtimises (märgid, käsud, kehakeel, suhtumine, hoiak) – kas koer mõistis talle antud käsku või ülesannet?

• Mis vigu koer tegi – kas mõistad nende põhjusi ja oskad öelda miks (mida oled kinnistanud ja mida mitte)?

• Kuidas olukorda ise suhtusid (nt milliseid lisakäske andsid, millise hääletooniga, mis oli sinu hoiak harjutuse suhtes)?

• Kas olukord oli ennustatav?

• Kas ja kuidas ennetasid?

• Kas käsud olid õigeaegsed (tavalisim viga on see, et käsk antakse liiga hilja)?

• Kuidas näed viga koera seisukohast – kuidas koer olukorda tajus?

• Kas koer tõesti mõistab ülesannet kui tervikut või täidab kõigest osi sellest?

• Jälgi koera tegevust eri osasooritustes ja ürita näha, kuidas ta eri ülesannetes tegutseb.Kas tuvastad sama viga ka mujal (kodus jalutuskäigul, teistes harjutustes)?

• Mille eest koera premeeriti – ülessandes on palju elemente, oled sa kindel, et koera premeereti õigete asjade eest? Mõtle, mille eest veel võiksid koera kiita või premeerida selliselt, et see ei rikuks terviksooritust (mis pole alati võimalik).

• Kas kas sa premeerisid koera õigeaegselt ja seda ka varasematel kordadel?

• Milliseid koolitusvahendeid sa kasutasid, milline on olnud koera reaktsioon muudele vahenditele, mida oled kasutanud?

• Kui suurt täpsust koolitus nõuab, kas vahendid on selleks sobivad (pea seejuures meeles, et koera ei koolita mitte vahend, vaid siiski inimene)?

• Kas sa premeerid sama käitumise eest eri viisidel (pea meeles, et ägedam preemia tõukab leebema eemale)?

Vabandused

Oled sa märganud, et kipume sageli vigu või probleemseid olukordi välja vabandama, üritades ennast veenda, et mingit probleemi pole:

• „Koer näitab mulle „keskmist sõrme“ – ta pole koostööst huvitatud. Reeglina on tegu suhte või depressiooni/stressi pinnalt tekkiva käitumisega, mis võib olla väga tõsine koolitusprobleem.

• „Ma ei tea, mis juhtus, küll see koer seda oskab, oleme seda loendamatuid kordi teinud“ - ülesanne sisaldab veel selgeid ebakindlustegureid. Sõna „oskab“ peab olema mõõdetav - oskab siis, kui 8/10 korrast õnnestub 100 % õigesti.

• „Me teeme nii nagu teisedki, aga...“ – unustatakse, et iga koer on erinev, püütakse teha nagu koeraspordi eeskujud mõistmata seejuures harjutuse olemust või oma koera sooritust.

• „Küll ta seda oskab, see on lihtsalt selline olukord“ - kõikides olukordades tuleb käituda õigesti.

• „See on selline tõug, et talle ei või...“ - võib küll, kui pidada meeles, et iga koer on indiviid ja individuaalsed erinevused on suured. Kõiki koeri võib koolitada, kui on anne leida õige viis ja kannatust liikuda edasi väikeste sammudega.

• „Selle peab nüüd kohe korda saama, sest katse on juba järgmisel nädalal“ - õpetamise ja õppimise asemel hakatakse vigu lappima ja hiljem mõeldakse, et miks ta seda küll ei sooritanud...

• „Seda on alati niimoodi õpetatud...“ - kaitske oma koeri selliste inimeste eest!

Planeeri

Iga ülesanne koosneb elementidest, mida on mingis etapis juba eraldi koolitatud. Kui ülesanne algosadeks lahutada saab neist algtegurid. Esmalt kontrolli (ära oleta), et kõik algelemendid on endiselt korras. Seejärel võid asuda mõtlema/planeerima, kuidas koeral vigast käitumist välja õpetada.

• Tuvasta viga või probleem võimalikult õigesti. Vigu või probleeme või olla rohkem kui üks. Kui vähegi võimalik, ürita probleemid üksteisest eristada. Keskendu põhiprobleemile, muud võivad olla sellest tingitud ja neid võib lahendada sobivas järjekorras siis, kui põhiprobleem on kõrvaldatud.

• Kui arvad teadvat probleemi põhjusi ja kuidas probleem on tekkinud, võid teha plaani, kuidas koeral probleem välja koolitada. Siingi püüa olla enesekriitiline.

• Mõtle, kas koer oskaks probleemi ka ise lahendada, kui talle selleks võimalus antakse.

• Kui usud koera ülesandega hakkama saavat, mõtle, kuidas saaksid premeerida koera õiget käitumist. Pea meeles, et koer õpib (mõtleb), kui ta on madalamal erutuse- ja instinktitasemel. Küll see kiirus hiljem enesekindlusega kasvab.

• Kui teed koolituse ümber, liigu edasi selliselt, et saaksid olla kindel, et koer mõistab ülesannet ja sellega seotud käske. Mõtle, kuidas saad veenduda, et koeral asi selgeks sai. Tee kordusi, palju kordusi.

• Planeeri ka oma tegevus koerajuhina (käsud, liikumissuund, hoiak, kehakeel jms).

• Mõtle eelnevalt, kuidas koera sooritust premeerid. Mida kinnistad suuliselt, patsutades või silitades, mida maiusega ja mille eest annad suurema preemia. Premeeri alati ühetaoliselt, et koera tähelepanu uues asjas ei hajuks. Erguta ja kiida sageli (lausa 4-5 sekundiliste vahedega, olenevalt harjutusest), eeldusel, et ülesanne seda võimaldab.

• Ära plaani pikki harjutusi, vigade paranduses keskendu põhiprobleemile (15 sekundit võib olla paras, 1.5 minutit juba liiga pikk). Enesekindlus tuleb mõistmisest mitte pikast pinge all olemisest.

• Mõtle eelnevalt ka preemia ajastamishetkedele. Tihti tuleb preemia andmist ennustada, mistõttu tasub teha „kuiva trenni“. „Timing is everything“ - ajastus on kõige alus.

Ajastus

Kinnitus tuleb anda täpselt soovitud käitumise ajal. Alati saad seda, mida kinnistad! Ajastus on koolitaja olulisim oskus, mis vajab pidevat harjutamist.Pea meeles, et inimeste reaktsioonid on märgatavalt aeglasemad kui loomade omad. Levinuim koolitusviga ongi see, et koolitaja jääb preemiaga hiljaks. Me ei taha kinnistada soovitud käitumise järgset käitumist. Mille ajal preemia tuli? Vale preemia ajastus võib koolituse kiiva kiskuda – alati peab mõtlema, mille eest preemiat anti.

OODA Loop

Ameerika Ühendriikide militaarstrateegi John Richard Boyd’i* poolt välja töötatud idee sõjategevuses otsuse langetamise protsessist (kuidas võtta vastu otsuseid ja reageerida kiiremini kui vaenlane), mida nimetatakse „OODA loop“, on üks õigeaegse premeerimise harjutusvõimalustest, mis põhineb koera lugemisel ja õigeaegsel premeerimishetke prognoosimisel, muidu jääd koerajuhina hiljaks:

• Observation (jälgimine) – meelte abil info kogumine (taju koera käitumist, märka rutiine)

• Orientation (seisukohavõtt) – info analüüs ja süntees ning seisukoha võtmine (vali õige lähenemine käsule, võta õige asend ja prognoosi, kuidas koer reageerib)

• Decision (otsuse langetamine) – eelnevalt võetud seisukohast lähtuv tegevuse valik (otsusta, kuidas annad käsu, mida ja kuidas teed, kui on vaja koera premeerida või parandada)

• Action (tegevuse sooritamine) – otsuste füüsiline elluviimine (soorita käsk, mille oled mõttes läbi mänginud, ja keskendu eelnevalt planeeritud premeerimisele või korrigeerimisele. Pea meeles, et suuline kiitus on kiirem kui muud preemiad.). Kui usaldad ennast, võid usaldada oma koera, kui koer usaldab ennast, võib ta usaldada sind.

Tee

Koolitus seisneb koeral kindlate käitumiste ellukutsumises, milleks on mitmeid võimalusi (nt alltoodud tehnikaid rakendatakse tihti klikkerkoolitusel):

• Meelitamine – meelitad koera (näiteks maiusega) suunavalt soovitud käitumisele

• Tegevuse püüdmine – premeerid soovitud käitumist, kui see koeral omaalgatuslikult esineb

• Tegevuse kujundamine ehk shaping – kinnistad väga väikeste sammudega järjest ideaalilähedasemat sooritust

• Sihtmärgid – nimetatakse klikkerkoolituses targetiks, objektid, mille suhtes peab koer mingil viisil käituma (nt puudutama nina või käpaga), mida saab edasisel koolitusel suunavalt kasutada.

Esmalt õpi koera nii tõhusalt meelitama, et sa ei pea seda tegema rohkem kui 1-3 korda. Muidu saab meelitamisest tegevuse vihje. 1-3 meelitamise järel siirdutakse tegevuse püüdmise juurde, kui koer peale väikest pausi pakub sama käitumist. See lühike viivitus paneb nii mõnegi inimese taas meelitama, kuid ennast peaks tagasi hoidma ja andma koerale võimaluse üritada. Koera omaalgatuslikult pakutud käitumine pole tavaliselt nii konkreetne ja valmis kui meelitamise tulemusel saavutatu, kuid seda tasub püüdmise järgselt selliseks kujundada. Käsusõna lisatakse tegevusele alles siis, kui tegevus toimub 80-90% soovitud kujul. Sealjuures peab olema käitumine piisvalt hea (eesmärgile lähedal). Sooritus ise ei pruugi olla veel sujuv. Selles koolitusetapis pole veel segajaid, distantsi ega kestust.

Sealjuures tasub meeles pidada, et kõik loomad on omakasupüüdlikud – mingis etapis püüab iga koer teha vähem, et testida, kui väikese pingutuse eest on võimalik preemiat saada.

Soovitused

Lõpetuseks veel mõned soovitused, mis võiksid aidata edukale koolitusele ja ümberõppele kaasa:

• Tea täpselt, mida sa saada tahad, aga tea ka seda, mida sa ei taha.

• Tee harjutus mõttes eelnevalt läbi.

• Lahuta koolitus väikesteks tükkideks.

• Kui koera koolitad, keskendu kogu aeg koerale.

• Hoia harjutused lühikesed (alati pole asi mitte koera jaksamises, vaid inimese kestvuses – inimene ei suuda rohkem järjest keskenduda).

• Pane kõik kirja, pea koolituspäevikut (mõtle, kui pikka trenni mäletad ja suudad kirja panna)

Minu jaoks on olulisim hea suhe oma koeraga – õppimine on meie jaoks elukestev protsess, mille lõbusaim osa on õnnestumise hetked.

Koostanud Jaakko VaahtoniemiTõlkinud ja toimetanud Merlin Kanter *

„Ooda loop“ kohta leiab lisainfot: http://en.wikipedia.org/wiki/John_Boyd_(military_strategist)

#koerakoolitus